Innovatsiooniprogrammist sirgus nii käegakatsutavaid lahendusi kui ka meediakõmu tekitanud katsetusi

Innovatsiooniprogrammi läbinud tiimid esitlesid oktoobris pooleaastase töö tulemusi. Innovaatilisima lähenemise eest tunnustati liiklusohutuse tiimi, kes katsetas sel sügisel kiiruseületajate ohjeldamiseks rahunemispeatust. Suurima potentsiaalse mõjuga projektiks hinnati puude määramise lihtsustamist ning ennetavale abile ümberkujundatavat tööprotsessi sotsiaalkindlustusametis. Tiim pälvis ka innovatsioonitiimi projektijuhtide eripreemia, millega tunnustati suurimat nihet mõtteviisis programmi vältel. Innovatsioonitiim andis koostöö eripreemia välja prügi vähendamise ja sorteerimise töörühmale – tiim ise koondas inimesi väga erinevatest valdkondadest, lisaks sellele kaasati lahenduste väljatöötamisse koostööpartnereid kohaliku omavalitsuse tasanditelt, era- ja kolmandast sektorist. Programmi jooksul töötati välja ka ettevõtja digivärava kontseptsioon koos ettevõtja digitaalse töölauaga, mis muudaks hõlpsamaks huvipakkuvasse valdkonda sisenemise, riigiga suhtlemise, aruandluse ja oma ettevõtte käekäigul ning kohustustel silma peal hoidmise. Elektroonse külastajakaardi prototüübi väljaarendanud tiimi eesmärk on tagada nii usaldusväärne ja õigeaegne andmete edastamine riigile kui ka hõlbus sisseregistreerimine ööbijatele ning päästa majutusasutused keldritesse kogutavatest paberivirnadest. Detsembris valisid ministeeriumide kantslerid innovatsiooniprogrammi välja kolm uut projekti, et muuta avalikke teenuseid kasutajasõbralikumaks ja inimkesksemaks. Innovatsiioonitiim pakkus võimaluse programmiga liituda kahele lisaprojektile. Välja valiti järgmised projektid: 1. Vajaduspõhine eesti keele õpe ja nõustamine muust rahvusest täiskasvanutele Projekti eesmärk on suurendada teisest rahvusest püsielanike ning uussisserändajate aktiivset suhtlemist eesti keeles: võimalusi omandada keelt sobivates õppevormides, seda iga päev praktiseerida ning selle abil end Eestis teostada Tiimis on esindatud kultuuriministeerium, integratsiooni SA, haridus- ja teadusministeerium, sotsiaalministeerium ja siseministeerium. 2. Jätkutugi kõrge riskikäitumisega noortele Projekti fookuses on kõrge riskikäitumisega 11–26aastased lapsed ja noored, kes on lahkumas vanglast, kinnisest lasteasutusest või mitmedimensiooniliselt pereteraapialt. Eesmärgiks on tagada nende turvaline kohandumine vabaduses ja eakohane iseseisvumine. Noorte perede ja lähivõrgustiku kaasamine projekti sihtrühma tuleneb tõdemusest, et kogukonda naasmisel ei pakuta neile noortele ja lastele piisavalt tuge. Tiimis on esindatud sotsiaalkindlustusamet, justiitsministeerium, Viru vangla, Maarjamaa hariduskolleegium ja Viimsi vallavalitsus. 3. Inimese tervisejuhtimise tööriistakasti loomine Eesti inimestel on keeruline valitseda oma terviseandmeid, puudub ka selge arusaam, kust alustada usaldusväärse ja arusaadava tervisealase teabe otsimisega. Projekti eesmärgiks on lõppkasutaja huvidest ja vajadustest lähtuv, atraktiivne ja mugav personaalne terviseplatvorm, mis võimestab inimest võtma vastutust enda tervise eest, olema võrdne partner tervishoiusüsteemis ning tegema tõenäoliselt paremaid tervisealaseid otsuseid, et nautida kauem tervemat ja pikemat elu. Tiimis on esindatud sotsiaalministeerium, majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, Eesti haigekassa, tervise arengu instituut, Tallinna teaduspargi Tehnopol tervisetehnoloogia klaster Connected Health, Eesti tervisemajanduse koda ning tervise ja heaolu infosüsteemide keskus. 4. Sekkumine alaealistele uimastitarvitajatele Kahekümne aasta jooksul on järjest kasvanud nende 15–16aastaste kooliõpilaste osakaal, kes on vähemalt korra elu jooksul tarvitanud mõnda narkootilist ainet. Uuringud näitavad, et noored, kes tarvitavad enam uimasteid, panevad suurema tõenäosusega toime ka õigusrikkumisi või võtavad riske seksuaaltervise valdkonnas. Praegu on teiste riikide praktikana Eestis üle võetud tõenduspõhised lühisekkumised narkootikume tarvitanud täiskasvanutele, kuid mitte alaealistele. Projekti eesmärgiks on noortele mõeldud ning toimivad lühisekkumised, mida saaks edaspidi rakendada ka kohalikes omavalitsustes Tiimis on esindatud politsei- ja piirivalveamet, siseministeerium, justiitsministeerium, tervise arengu instituut, sotsiaalministeerium, sotsiaalkindlustusamet, haridus- ja teadusministeerium ning Nõmme linnaosa lastekaitsetöötaja. 5. Eriotstarbelise diislikütuse väärkasutamine Põllumajandus- ja kalandussektoris on lubatud kasutada eriotstarbelist aktsiisisoodustusega diislikütust. Märkimisväärse väärkasutuse tõttu jääb riigil praegu saamata ca 4,7 mln eurot aktsiisitulu aastas. Projekti eesmärgiks on sügavamalt mõista nii väärkasutuse mehhanisme ja tagamaid kui ka seda, milliste kriteeriumide põhjal tuleks määratleda otstarbelist kasutamist. Tiimis on esindatud maaeluministeerium, rahandusministeerium, maksu- ja tolliamet ning põllumajanduse registrite ja informatsiooni amet. Innovatsiooniprogrammi eesmärk on arendada inimkeskse lähenemise abil avalikud teenused kasutajasõbralikumaks. Avatud innovatsioonile omaselt kaasatakse protsessi nii lõppkasutajaid kui ka koostööpartnereid igast sektorist, ammutatakse inspiratsiooni ning õpitakse maailmakogemusest. Programmi käigus otsitakse uusi, kastist-väljas lahendusi ja katsetatakse või prototüübitakse neid, et saada kohest kasutajate tagasisidet. Programmi juhib 2018. aasta juunis loodud avaliku sektori innovatsioonitiim, kelle ülesandeks on toetada ministeeriume kasutajakesksete meetoditega. Tiim on loodud eksperimendina kolmeks aastaks. Selliseid üksusi on metoodilise toe ja innovatsioonikultuuri ergutamiseks ning koordineerimiseks loodud mitmes riigis. Innovatsiooniprogrammi järgmisi tulemusi esitletakse 2020. aasta septembris. Programmi kandideeris kokku 15 projekti väga erinevatest valdkondadest ning mitmekülgsete, organisatsioone ühendavate tiimidega.
photo
Foto: Innovatsioonitiim. Foto: Renee Altrov

2019. aasta teemad

  • Ametisse astus Jüri Ratase teine valitsus
    Loe edasi >>
  • Strateegia „Eesti 2035“ tööversioon on valmis
    Loe edasi >>
  • Valitsus moodustas kliima- ja energiakomisjoni
    Loe edasi >>
  • Valitsus algatas „Riigikaitse arengukava 2021–2030“ koostamise
    Loe edasi >>
  • Tallinn Digital Summit keskendus tulevikule tehisintellekti seltsis
    Loe edasi >>
  • Riigisekretär moodustas maaeluministeeriumi haldusala küsimustes komisjoni
    Loe edasi >>
  • Rakkerühm hakkas otsima võimalusi ühiskonna ligipääsetavaks muutmiseks
    Loe edasi >>
  • Innovatsiooniprogrammist sirgus nii käegakatsutavaid lahendusi kui ka meediakõmu tekitanud katsetusi
    Loe edasi >>
  • Riigikantselei korraldas Vabaduse väljakul perepäeva
    Loe edasi >>
  • Riigikantselei alustas uue avatud valitsemise partnerluse tegevuskava koostamist
    Loe edasi >>
  • Riigikantselei avas viienda tippjuhtide järelkasvuprogrammi Newton
    Loe edasi >>
  • Tartus toimus üheksas tippjuhtide konverents
    Loe edasi >>
  • Riigikantselei muutis oma põhimäärust
    Loe edasi >>
  • Riigikantselei töötajate pühendumus oma tööle püsib väga suur
    Loe edasi >>
  • Rahukohtu 1 ja 2 majad läksid remonti
    Loe edasi >>
  • Tartus esitleti Krista Aru monograafiat Jaan Tõnissonist
    Loe edasi >>
  • Soomusrong "Wabadus" rändas mööda Eestit
    Loe edasi >>
  • Otto Tiefi valitsuse moodustamisest möödus 75 aastat
    Loe edasi >>
  • Rahvusülikooli 100. sünnipäeva puhul toimus valitsuse istung Tartu ülikoolis
    Loe edasi >>
  • Riigikantselei naiskoor osales laulupeol
    Loe edasi >>
  • Aasta pildis
    Loe edasi >>