Rakkerühm hakkas otsima võimalusi ühiskonna ligipääsetavaks muutmiseks

Valitsus kiitis 26. septembril heaks ligipääsetavuse rakkerühma moodustamise. Rakkerühma loomise põhjused peituvad Eesti ühiskonna väheses ligipääsetavuses, mis eelkõige paistab silma avalikus ruumis, kuid eksisteerib ka e-keskkondades nii riigi kui ka erasektori e-teenuseid tarbides. Ühiskonnas on ruum inimesele täiel määral ligipääsetav ning kaubad ja teenused hästi kättesaadavad elukaare keskmises osas, mis jääb vahemikku 18–65 eluaastat. Sellest väljapoole jäävates vanuserühmades ja erivajadustega inimeste hulgas on suur osakaal inimesi, kelle igapäevategevusel on piirangud tulenevalt nende kasvust, vanusest ja muudest faktoritest, mis ei luba neil olla ühiskonna täisväärtuslikud liikmed. Ligipääsetavuse puhul on tegemist tervikliku lähenemisega, mis tähendab, et kogu elanikkond on elu- ja infokeskkonda kaasatud. Elukeskkonna ligipääsetavuse tagamine hõlmab kõikidele inimestele ligipääsu võimaldamist nii füüsilisele keskkonnale kui ka infovahetus- ja e-teenuste keskkonnale, tagades sel viisil võrdsed võimalused ning parandades kõikide ühiskonnaliikmete elukvaliteeti ning toimetulekuvõimet. Rakkerühma eesmärk ongi töötada välja ettepanekud ja meetmed, mis toetavad ligipääsetavuse tagamist nii avalikus kui ka erasektoris. Meetmed hõlmavad uue loodava keskkonna ligipääsetavuse tagamist, olemasoleva keskkonna ligipääsetavuse parandamist ning ligipääsetavuse alase ühiskondliku teadlikkuse ja suutlikkuse suurendamist füüsilise ja infotehnoloogilise keskkonna ning teenuste kujundajate seas. Samuti on oluline parandada otsustajate ja kogu ühiskonna teadlikkust ligipääsetavuse teemal ning saavutada lähiaastatel olukord, kus loodav füüsiline ja e-keskkond vastab nüüdisaegsetele ligipääsetavuse põhimõtetele. Oma esimesel kohtumisel leidis rakkerühm, et Eesti ühiskond peaks olema ligipääsetav aastaks 2035, kuid esimesed sammud selle poole saab teha kohe. Eelkõige tuleks kiiresti üle vaadata valdkonnad, mis iga päev kujundavad meie keskkonda ning kus sageli ei nõua muudatused raha, vaid on korralduslikud. Näiteks pidev teede ja hoonete ehitamine ei tohiks halvasti ligipääsetavat keskkonda juurde luua. Rakkerühma hinnangul ei ole ligipääsetavad lahendused kallid, kui sellele mõelda hoone või teenuse loomisel algusest peale. Kõige kallim on olemasoleva füüsilise keskkonna ümberkujundamine. Väljatöötatavad lahendused peavad seega olema riigile jõukohased, kuid piisavalt mõjusad, et jõuda seatud eesmärgini. Rakkerühma töösse on kaasatud eri ministeeriumid, riigiasutused ning kohaliku omavalitsuse ja kolmanda sektori esindajad. Rakkerühma kokkukutsumise ja selle töö koordineerimise eest vastutab riigikantselei. Rakkerühma loomine on ette nähtud valitsuse tegevusprogrammis aastateks 2019–2023 ning rakkerühma ülesannete täitmise tähtaeg on 2021. aasta juuli. Valitsus andis rakkerühmade moodustamise ülesande riigikantseleile 2011. aastal. Rakkerühm moodustatakse mitut ministeeriumi puudutavates valdkondades, kus vajatakse valdkondade ülest koostööd.
photo
Graafik: võimekuse kaar

2019. aasta teemad

  • Ametisse astus Jüri Ratase teine valitsus
    Loe edasi >>
  • Strateegia „Eesti 2035“ tööversioon on valmis
    Loe edasi >>
  • Valitsus moodustas kliima- ja energiakomisjoni
    Loe edasi >>
  • Valitsus algatas „Riigikaitse arengukava 2021–2030“ koostamise
    Loe edasi >>
  • Tallinn Digital Summit keskendus tulevikule tehisintellekti seltsis
    Loe edasi >>
  • Riigisekretär moodustas maaeluministeeriumi haldusala küsimustes komisjoni
    Loe edasi >>
  • Rakkerühm hakkas otsima võimalusi ühiskonna ligipääsetavaks muutmiseks
    Loe edasi >>
  • Innovatsiooniprogrammist sirgus nii käegakatsutavaid lahendusi kui ka meediakõmu tekitanud katsetusi
    Loe edasi >>
  • Riigikantselei korraldas Vabaduse väljakul perepäeva
    Loe edasi >>
  • Riigikantselei alustas uue avatud valitsemise partnerluse tegevuskava koostamist
    Loe edasi >>
  • Riigikantselei avas viienda tippjuhtide järelkasvuprogrammi Newton
    Loe edasi >>
  • Tartus toimus üheksas tippjuhtide konverents
    Loe edasi >>
  • Riigikantselei muutis oma põhimäärust
    Loe edasi >>
  • Riigikantselei töötajate pühendumus oma tööle püsib väga suur
    Loe edasi >>
  • Rahukohtu 1 ja 2 majad läksid remonti
    Loe edasi >>
  • Tartus esitleti Krista Aru monograafiat Jaan Tõnissonist
    Loe edasi >>
  • Soomusrong "Wabadus" rändas mööda Eestit
    Loe edasi >>
  • Otto Tiefi valitsuse moodustamisest möödus 75 aastat
    Loe edasi >>
  • Rahvusülikooli 100. sünnipäeva puhul toimus valitsuse istung Tartu ülikoolis
    Loe edasi >>
  • Riigikantselei naiskoor osales laulupeol
    Loe edasi >>
  • Aasta pildis
    Loe edasi >>