Riigikantselei alustas uue avatud valitsemise partnerluse tegevuskava koostamist

Riigikantselei alustas oktoobris koostöös ministeeriumide ja vabakonnaga uue Eesti avatud valitsemise partnerluse (AVP) tegevuskava koostamist aastateks 2020–2022 ning moodustas avatud riigivalitsemise arengukomisjoni (ARVAK). Detsembris külastas Eestit AVP tegevjuht Sanjay Pradhan. AVP tegevuskava avaseminaril osales paarkümmend eksperti ja vabakonna esindajat, sealhulgas vabaühenduste liidust, Eesti noorteühenduste liidust, külaliikumisest Kodukant, Eesti koostöö kogust, e-riigi akadeemiast, ühingust Korruptsioonivaba Eesti. Eesti AVP tegevuskava fookusteemad lepitakse kokku ministeeriumide ja vabakonna koostöös ning tulemus esitatakse Vabariigi Valitsusele 2021. aasta suvel. Senistes AVP tegevuskavades on olnud 53 tegevust lisaks digiriigi tugevdamisele ka kaasamise hea tava levitamiseks ja ametnike kaasamispädevuse suurendamiseks. Rahvusvaheliselt enim tähelepanu on Eesti AVP tegevustest pälvinud kollektiivse pöördumise platvorm rahvaalgatus.ee. Detsembris moodustati haldusvõimekuse arendamise valdkondliku komisjoni ühendamisel avatud valitsemise partnerluse tegevuskava koordineeriva koguga avatud riigivalitsemise arengukomisjon (ARVAK). Avatud valitsemise partnerluse valdkonnas on komisjoni ülesanne kujundada avatud valitsemise partnerluse tegevuskava koostamise protsessi ning jälgida ja koordineerida tegevuskava elluviimist. Komisjon annab ka soovitusi avatud valitsemise partnerluse tegevustega seotud osalistele ning hindab tegevuskava elluviimist. Samuti aitab komisjon kaasa Eesti avatud valitsemise partnerluses osalemise eesmärkide ja tegevuste laialdasele kajastamisele. Komisjoni esimesel kohtumisel 3. detsembril osales ka AVP tegevjuht Sanjay Pradhan, kes rõhutas, et Eesti on avatud valitsemise valdkonnas kõige eesrindlikumate riikide hulgas. Kohtumisel riigisekretär Taimar Peterkopiga kutsus ta Eestit liituma AVP digiriikide ümarlauaga ning kandideerima 2021. aastal AVP juhtkomiteesse. Pradhan pidas 2. detsembril Tallinnas ka avaliku loengu. AVP on rahvusvaheline algatus, mille eesmärgiks on suurendada avaliku võimu teostamise avatust ja läbipaistvust ning dialoogi inimestega. Eesti liitus partnerlusega 2012. aastal ning see ühendab hetkel 76 riiki. AVP tegevusi planeeritakse ja viiakse ellu riigi ning vabakonna koostöös kaheaastaste tegevuskavadega.

2019. aasta teemad

  • Ametisse astus Jüri Ratase teine valitsus
    Loe edasi >>
  • Strateegia „Eesti 2035“ tööversioon on valmis
    Loe edasi >>
  • Valitsus moodustas kliima- ja energiakomisjoni
    Loe edasi >>
  • Valitsus algatas „Riigikaitse arengukava 2021–2030“ koostamise
    Loe edasi >>
  • Tallinn Digital Summit keskendus tulevikule tehisintellekti seltsis
    Loe edasi >>
  • Riigisekretär moodustas maaeluministeeriumi haldusala küsimustes komisjoni
    Loe edasi >>
  • Rakkerühm hakkas otsima võimalusi ühiskonna ligipääsetavaks muutmiseks
    Loe edasi >>
  • Innovatsiooniprogrammist sirgus nii käegakatsutavaid lahendusi kui ka meediakõmu tekitanud katsetusi
    Loe edasi >>
  • Riigikantselei korraldas Vabaduse väljakul perepäeva
    Loe edasi >>
  • Riigikantselei alustas uue avatud valitsemise partnerluse tegevuskava koostamist
    Loe edasi >>
  • Riigikantselei avas viienda tippjuhtide järelkasvuprogrammi Newton
    Loe edasi >>
  • Tartus toimus üheksas tippjuhtide konverents
    Loe edasi >>
  • Riigikantselei muutis oma põhimäärust
    Loe edasi >>
  • Riigikantselei töötajate pühendumus oma tööle püsib väga suur
    Loe edasi >>
  • Rahukohtu 1 ja 2 majad läksid remonti
    Loe edasi >>
  • Tartus esitleti Krista Aru monograafiat Jaan Tõnissonist
    Loe edasi >>
  • Soomusrong "Wabadus" rändas mööda Eestit
    Loe edasi >>
  • Otto Tiefi valitsuse moodustamisest möödus 75 aastat
    Loe edasi >>
  • Rahvusülikooli 100. sünnipäeva puhul toimus valitsuse istung Tartu ülikoolis
    Loe edasi >>
  • Riigikantselei naiskoor osales laulupeol
    Loe edasi >>
  • Aasta pildis
    Loe edasi >>