Strateegia „Eesti 2035“ tööversioon on valmis

Riigikantselei ja rahandusministeeriumi eestvedamisel on valminud strateegia „Eesti 2035“ tööversioon ning see on plaanis esitada valitsusele 2020. aasta aprillis. Valitsus algatas strateegia „Eesti 2035“ koostamise 2018. aasta märtsis, et anda Eesti arengule pikaajaline ja kestlik suund. Ekspertide, katuspartnerite ja huvirühmade esindajate osalusel analüüsiti globaalseid, Euroopa Liidu ja riigisiseseid suundumusi ning nende mõju Eesti arengule. Nendest lähtudes määrati 2019. aasta alguses kindlaks riigi peamised arenguvajadused. Aasta alguskuudel kogunes üle 300 organisatsiooni, liidu, ühenduse, kogukonna ja ettevõtte esindaja arenguvajadusi arutama. Arutelud toimusid nii eesti kui ka vene keeles. Osalejad leidsid, et järgmisel kümnendil peab Eesti keskenduma inimeste tervise parandamisele ning paindlikele õppimisvõimalustele. Eesti president Kersti Kaljulaid pani strateegia kujundajatele südamele, et sinna tuleks planeerida sisse palju radu, kõrvalteid ja ristumisvõimalusi, üleminekuid ja kohanemiskohti. „Andke meile üks hea maatriks, millelt saame liikuda ja oma mõtet liigutada,“ lausus Eesti riigipea. Järgnesid mitmed üle-eestilised arutelud, et anda kõigile soovijatele võimalus kaasa rääkida. Aprillis kutsusid riigikantselei ja rahandusministeerium Eesti inimesi osalema arvamuskorjes, mille tulemusi saab arvestada riigi pikaajaliste sihtide seadmisel ja reformide kavandamisel. Selgus, et Eesti inimesed soovivad ühiskonda, mis on eelkõige turvaline, vaba ja loodust hoidev. Uuringus osales 14 tuhat inimest, mis on rekordarv riigi strateegialoome ajaloos. Lisaks väga aktiivsele osalusele üle Eesti rääkisid korjes kaasa ka mujal elavad inimesed, kokku 55 riigist, nagu näiteks Hiina, Nigeeria ja Kolumbia. Konkurentsitult kõige tähtsam oli inimeste jaoks, et Eesti oleks turvaline ja ohutu paik elamiseks, teiste väärtuste järjestus sõltus aga vanusest, haridusest, soost või ka elukohast. Nii näiteks peavad noored Eesti arengus peale turvalisuse oluliseks looduse hoidmist ja avatust, neljakümnendates eluaastates ja vanemad inimesed aga selgelt vabadust ja inimesekesksust. Kui eesti emakeelega inimeste jaoks on esikolmikus turvaline, vaba ja loodust hoidev ühiskond, siis vene emakeelega vastajate jaoks on turvalisuse järel tervislik ja jõukas Eesti. Juunis järgnesid seminarid Eesti erinevais paigus, et arutada riigi pikaajaliste sihtide sisu ja sõnastuse üle. Kokku osales seminaridel paarsada inimest. Oluliseks vaheetapiks strateegia loomes oli ka augustikuine arvamusfestival, kus strateegia „Eesti 2035“ oli väljas lausa eraldi arutelualana, hõlmates kahe päeva jooksul palju erinevaid ja väga sisukaid Eesti tulevikku käsitlevaid arutelusid. Kahe päeva jooksul koguti ka inimeste arvamusi strateegia reformideks alates majanduse elavdamisest ja paindliku õpikeskkonna kujundamisest kuni inimese tervise hoidmise ja ühiskonna sotsiaalse sidususe suurendamiseni. Strateegia loomisel on väga olulisel kohal olnud koostöö noortega, nende arusaamade ja ettepanekutega arvestamine. Eraldi projektina toimus sügisel koostöös Euroopa Komisjoni esindusega Eestis ja riigi tugiteenuste keskusega noortele mõeldud videokonkurss. Eesmärk oli teadvustada noorte seas Euroopa Liidu toetuste ja „Eesti 2035“ rolli riigi arengus ning panna neid mõtlema, milline peaks olema ja võiks olla meie ühiskonna areng lähikümnenditel. Võidutööd keskendusid väga selgelt kliimaprobleemidele ja loodushoiule.
Video: Tulevikutegija videokonkurss "Mida teeksid Eesti heaks 3 miljardi euroga?". Autorid: Karl-Martin Voovere, Maarjali Vaht, Toomas Roosma Hugo Treffneri Gümnaasiumist
Lisaks uuriti noorte arvamust ka Eesti noorteühenduste liidu tehtud uuringuga, mille kohaselt enam kui pooled Eesti noortest vanuses 13–30 aastat soovivad ka aastal 2035 elada ja töötada Eestis ning näevad meie ühiskonda tulevikus eelkõige avatud ja eelarvamustevaba ning keskkonda hoidvana. Noorte väärtused seoses tuleviku Eestiga langevad suuresti kokku riigikantselei ja rahandusministeeriumi kevadise üle-eestilise ideekorje tulemustega. Kolm peamist märksõna noortele Eestis aastaks 2035 on avatus ja tolerantsus, looduse hoidmine ning turvalisus, nooremate, 13–17aastaste seas on konkurentsitult esikohal puhas looduskeskkond. Uuringus osales üle Eesti 1608 noort vanuses 13–30 eluaastat. Sügiskuudel toimusid veel arvukad arutelud ministeeriumide esindajate ning ekspertide ja partneritega, samuti läbirääkimised Euroopa Komisjoniga uue eurotoetuste perioodi ettevalmistamiseks. Samuti toimusid üle riigi Eesti noorteühenduste liidu eestvedamisel osaluskohvikud, mis tõid ühise arutelulaua ümber 13–30aastased noored ühe olulise teemana arutama „Eesti 2035” muudatusi hariduse ja tervise valdkonnas. Detsembri algusnädalal jõudsid strateegia eestvedajad taas aga seminaridega viide Eesti linna ning vajalikud reformid ja võtmetegevused said viimase lihvi ning täienduse. Seega on aasta lõpuks saanud strateegia „Eesti 2035” esimene tööversioon valmis. Strateegia keskendub viie sihi saavutamisele – arukad, tegusad ja tervist hoidvad inimesed; avatud, hooliv ja koostöömeelne ühiskond; nutikas, mugav ja puhas elukeskkond; tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik majandus; uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimesekeskne riigikorraldus. Nende saavutamiseks on koondatud viis reformipaketti, mis hõlmavad näiteks muudatusi haridussüsteemis, terviseteadlikkuse suurendamist, ligipääsetava ja turvalise avaliku ruumi kujundamist, vähese süsinikuheitega majanduskeskkonna loomist. Esimese strateegia versiooni valmimine ei tähenda, et võib dokumendiga rahule jääda. Töö selle selgitamise, lõppversiooni ettevalmistamise ning laiapõhjalise tutvustamisega jätkub. Juba järgmise sammuna on aasta alguses kavas pidada riigikogu liikmetega üks põhjalik strateegiateemaline arutelu. Aitäh kõigile arvukatele partneritele, ekspertidele, kaasamõtlejatele, pöidlahoidjatele ning eelkõige meie noortele!
photo
Graafik: „Eesti 2035“ sihid

2019. aasta teemad

  • Ametisse astus Jüri Ratase teine valitsus
    Loe edasi >>
  • Strateegia „Eesti 2035“ tööversioon on valmis
    Loe edasi >>
  • Valitsus moodustas kliima- ja energiakomisjoni
    Loe edasi >>
  • Valitsus algatas „Riigikaitse arengukava 2021–2030“ koostamise
    Loe edasi >>
  • Tallinn Digital Summit keskendus tulevikule tehisintellekti seltsis
    Loe edasi >>
  • Riigisekretär moodustas maaeluministeeriumi haldusala küsimustes komisjoni
    Loe edasi >>
  • Rakkerühm hakkas otsima võimalusi ühiskonna ligipääsetavaks muutmiseks
    Loe edasi >>
  • Innovatsiooniprogrammist sirgus nii käegakatsutavaid lahendusi kui ka meediakõmu tekitanud katsetusi
    Loe edasi >>
  • Riigikantselei korraldas Vabaduse väljakul perepäeva
    Loe edasi >>
  • Riigikantselei alustas uue avatud valitsemise partnerluse tegevuskava koostamist
    Loe edasi >>
  • Riigikantselei avas viienda tippjuhtide järelkasvuprogrammi Newton
    Loe edasi >>
  • Tartus toimus üheksas tippjuhtide konverents
    Loe edasi >>
  • Riigikantselei muutis oma põhimäärust
    Loe edasi >>
  • Riigikantselei töötajate pühendumus oma tööle püsib väga suur
    Loe edasi >>
  • Rahukohtu 1 ja 2 majad läksid remonti
    Loe edasi >>
  • Tartus esitleti Krista Aru monograafiat Jaan Tõnissonist
    Loe edasi >>
  • Soomusrong "Wabadus" rändas mööda Eestit
    Loe edasi >>
  • Otto Tiefi valitsuse moodustamisest möödus 75 aastat
    Loe edasi >>
  • Rahvusülikooli 100. sünnipäeva puhul toimus valitsuse istung Tartu ülikoolis
    Loe edasi >>
  • Riigikantselei naiskoor osales laulupeol
    Loe edasi >>
  • Aasta pildis
    Loe edasi >>